HÄID JÕULE!

JÕULUVAHEAEG!

II õppeveerandil õppis ainult hindele "5" meie klassist Keily. Ka Nils-Hendrikul olid kõik hinded tunnistusel "5", aga käitumine on temal "hea".

Neljad ja viied olid tunnistusel Helisel, Hanna Melanil, Kallil, Hannaliisil ja Mari-Liisil.

Ilusat vaheaega! Kohtumiseni 11. jaanuaril 2010!

JÕULUPIDU

22. detsembril toimus koolis Päkapikkude jõulupidu.

Jõuluvana ja Päkapikk on kohal. Ka saal on päkapikke täis.

Meie päkapikud teevad hommikvõimlemist.

Aeg on kingitused pakkida ja kuuse alla viia.

No mida siis lapsed Jõuluvanale kirjutasid?

Üks maias päkapikk on kõik lastele mõeldud kommid ära söönud. Mis nüüd küll saab?

Hurraa! Päkapikud puhkusele!

Jõuluvanale esineb mudilaskoor.

Hannaliis ja Hanna Melani laulavad ansamblis.

Ka line-tantsijad esinesid päkapikkude jõulupeol.

Pidu lõppes kõigi päkapikkude ühislauluga.

VALGE ROOSI MÄNG

Reedel, 18. detsembril toimus kooli sünnipäeval kuldvillak "Valge roosi mäng". Meie klassi eelvoorust pääses lõpumängu Nils-Hendrik.

Kas mängijad on mänguks valmis?

Teab? Ei tea? Toetajad hoiavad oma võistlejale pöialt. Kes võidab 3. - 5. klassi mängu?

Hurraa! Nils-Hendrik on mängu võitja! Palju õnne!

KAARUKAS JÕULUMAAL

Hakkame minema Kaaruka jõulumaale.

KALLI: Me käisime 15. detsembril jõulumaal ja seal oli teater. Mulle meeldis kõige rohkem see jänes, kes oli esimest korda seal esinenud. Teised olid ka huvitavad. Siis viltisime päkapikku ja pärast puust päkapikku. Pärast seda tegime piparkooke ja saime neid süüa ja mahla juua. Seal oleks võinud olla ka hobusega sõitmine. Mulle meeldis väga Kaaruka jõulumaal.

NILS-HENDRIK: Meisterdasime ja küpsetasime, vaatasime näidendit. Aga ma vaatasin peamiselt jänest, mis seal oli. Üleval me meisterdasime habet, päkapikku, ämblikuvõrku ja puupäkapikku. Mina tegin neist kolme. Mulle seal meeldis ja võiksime järgmisel aastal jälle minna.

KEILY: Me käisime 15. detsembril Kaaruka jõulumaal. Me nägime seal hästi armast jänkut. Siis aga hakkas näidend. Seal oli rebane, kelle nimi oli Ruta ja jänku, kelle nimi oli Juta. Peale seda läksime üles meisterdama, kus sai teha ämblikuvõrku, sai viltida ja puust päkapikku teha. Ma loodan, et me läheme järgmine aasta jälle sinna.

MARI-LIIS: Mulle meeldis Kaaruka jõulumaal näidend. Tegime piparkooke ja puust päkapikke. Tegime veel ämblikuvõrke. Meie arust on need ämblikuvõrgud. Pärast tegime ka päkapikke. Me nagu tikkisime, aga päris tikkimine selle nimi ikka ei olnud.

HELIS: Mulle meeldis Kaaruka jõulumaal see, et me meisterdasime ja pärast tegime piparkooke. Ja kõige enne vaatasime näidendit. Selles näidendis osalesid rebane, hunt, päkapikk, jänes, jõuluvana ja karu.

HELKUR KAITSEB MEIE KLASSI

Kõik meie klassi õpilased on autojuhtidele nähtavad, sest meil kõigil on helkurid. Kes aga helgib meist kõige rohkem?

PREEMIAEKSKURSIOON IMAVERRE EESTI PIIMANDUSMUUSEUMISSE

Mari-Liis: Käisime Imaveres piimandusmuuseumis. Seal räägiti, kuidas võid tehakse. Siis tegime meiegi võid. Oli kolm masinat, kus tehti võid. Kõigi masinate taga oli viis inimest. Bussijuht oli ka ühe masina taga. Meil oli seal nii, et esimene masin, teine masin ja kolmas masin, kus olime meie. Tegime võid ja siis saime enda ja teiste võid süüa. Ja algul, kui hakkasime võid tegema, siis tekkis sinna vahukoor. Kui olime võid teinud, siis tegime päkapikkudega kuuse ehteid. Kui ehted ja muud asjad olid tehtud, siis memm pakkus meile piparkooke ja piima.

Hannaliis: Käisime meie kooli tublide joonistajatega Imavere piimandusmuuseumis. Seal oli vahva, sest meile tulid päkapikud seal vastu. Seal jaotati meid kolme kaupa tubadesse, kus me saime teha erinevaid asju: traadist jõuluehteid, viltida, puust ja riidest hobust teha, muusikariista valmistada ja fimost kuuseehteid teha.

Lõpuks sõime piparkooke piimaga, kuid Keily ei tahtnud piima. Tegime ka võid. Oli tore päev.

Helis: Me käisime ühel toredal päeval piimandusmuuseumis. Kui me kohale jõudsime ja riidest lahti võtsime, siis tuli meie juurde päkapikk ja viis meid enda perekonda üles ajama. Me hüüdsime ja nad ärkasid üles ning tutvustasid ennast meile. Ja memm ütles, et me ka endale päkapikuriided selga paneks ja nendega koos tööle hakkaks. Siis tegime rühmad. Meid oli neli: õp Jaanika, Piibe, Erna-Marie ja mina. Meie läksime ehteid tegema. Kui meil töö valmis sai, siis läksime ja vaatasime, kas teistel ka valmis on. Seejärel sõime piparkooke ja jõime piima, laulsime ja ajasime päkapikkudega juttu. Vedasime ka vägikaigast.

Siis läksime võid tegema. Panime kokariided selga ja hakkasime pihta. Kõigepealt tegime või valmis, siis pressisime piima välja. Kui või valmis sai, siis sõime võid ja leiba ning jõime petipiima. Seejärel hakkasime minema. Õpetaja tegi meist õues ka ühe pildi, kus olime kõik koos.

Kalli: Me käisime Imavere piimandusmuusumis. Seal oli 4 päkapikku: Paul, Peeter, Pille ja ühte ma ei mäleta. Hannaliis, Kaidi ja mina tegime sokist hobuseid, Pauliga sai teha jõulukaunistusi ja Peetriga söömakutsumispille. Seal oli veel Memm ja temaga sai teha kõvasid piparkooke (kuuseehteid fimost).

Siis tegime võid. Kõigepealt panime koort, siis väntasime niikaua, kui koorest sai vahukoor ja siis või.

Imaveres saime laulda, proovida võid, mida tegime, juua piima ja petipiima ning süüa piparkooke. See oli väga tore päev.

Keily: Me käisime 7. detsembril plakatiga võidetud ekskursioonil ja koht, kus me käisime, selle nimi oli Piimandusmuuseum. Seal oli lahe. Kõigepealt nägime päkapikkude näidendid, siis nad tutvustasid end ja nende nimed olid Pille, Peeter ja Paul. Üks oli veel, kuid tema nimi ei tule meelde. Muidugi oli Memm kõige vahvam. Siis me olime ise päkapikud. Me aitasime neid: tegime kuuseehteid, piparkooke, viltisime ja tegime hobuseid. Siis aga oli meil vägikaikavedu, mis oli väga põnev ja vahva.

Edasi läksime võid tegema. Me panime valged mütsid pähe ja põlled ette. Ning siis läkski tööks. Kõigepealt pandi meile koort ja siis me hakkasime väntama sed sellise masinaga, mis on umbes 80 aastat vana. Me väntasime igaüks 10 korda kuni või oli valmis. Siis kraapisime selle kaussi ja pigistasime piima välja, ning panime või taldrikule. Piim, mis võist üle jäi on petipiim ja seda saime ka võileiva kõrvale juua.

Ma loodan, et me läheme veel nii toredasse kohta.

Päkapikk otsis oma peret. Meid nähes kutsus ta meid endale külla.

Päkapikud magasid, ajasime nad üles.

Memmega valmistati fimost kuuseehteid.

Siin on kepphobuste töörühm.

Kuuseehete viltimine.

Sille ja poisid teevad puutööd.

Paul õpetas tegema traadist kuuseehteid.

Päkapikk Piibe uurib, kas selle päkapikkude kaaluga saaks ka teda kaaluda.

Ei tea, mis neil küll kadunud on?

Tööpäev lõppes, tagasi päkapikkude tuppa.

Piim ja piparkoogid maitsesid hästi.

Päkapikk Peetriga saime koos ka laulda.

Kepphobuste ansambel hoidis kokku.

Äkki läheks nüüd võid tegema?

Kokariided selga.

Äkki vajame nüüd uut bussijuhti?!

Nüüd on vaja piim välja pressida.

Kas tuleb ikka hea või?

Maitseme võid ja petipiima. Kelle või on parim?

Tore päev Eesti Piimandusmuuseumis koos päkapikkudega sai otsa. Nüüd tagasi Roosna-Allikule.

Loovtööde võistlus "Kes elab vees?"

30. novembril toimus Kesk-Eesti noortekeskuses konkursi "Kes elab vees?" lõpuüritus. Loosi tahtel osalesid meie koolist sellel Piibe, Sille ja Taisi. Valminud oli 29 raamatut, millest ära märgiti 5 tööd ja võidutöödeks kuulutati 4 tööd. Selgus, et võidutööde hulka kuulus ka meie klassi raamat "Kala Karla soov". Auhinnaks saime suure kotitäie erinevaid pabereid, värve, pliiatseid jms. Oma raamatu kinkisime Sookure lasteaiale, sest sealt üks tüdruk luges kõigile osalejatele meie Kala Karla juttu ja tal jäi see raamat pooleli. Roosna-Alliku lastepäevakodule "Hellik" ja Viisu lasteaiale aga prindime-kleebime samasugused raamatud.

Millised raamatud siis valmisid lasteaialastele?

Piibe võtab vastu meie klassi auhinna.

Sookure lasteaia tüdruk luges saalisviibijatele ette pool meie klassi raamatut. Edasi loeb ta seda kindlasti lasteaias.